- Arvamus, et macOS on viiruste suhtes immuunne, loob vale turvatunde, mis muudab selle kasutajad andmepüügi suhtes haavatavamaks.
- Kuigi Windows kannatab oma turuosa tõttu tohutu hulga troojalaste all, teatavad Maci kasutajad pettuste ja andmevarguste suuremast esinemissagedusest.
- Sotsiaalne manipuleerimine ja digitaalse hügieeni eiramine on peamised rünnakuvektorid, olenemata kasutatavast operatsioonisüsteemist.
Aastakümneid on kollektiivses kujutlusvõimes juurdunud idee, et Apple'i arvuti omamine on nagu elamine digitaalses punkris. See maine, et see on viirustele praktiliselt läbimatu , on juurdunud, mida osaliselt õhutab suletum ökosüsteem ja väiksem turuosa kui Redmondi hiiglasel. See arusaam on aga macOS-i kasutajate jaoks eelisest muutunud kahe teraga mõõgaks.
Tegelik probleem on selles, et see pime usaldus on pannud paljusid kasutajaid valvsust kaotama, jättes tähelepanuta põhilised turvameetmed, mida ohtudega harjunud Windowsi kasutaja tavaliselt rakendab. Lõppkokkuvõttes ei sõltu turvalisus ainult operatsioonisüsteemi koodist, vaid ka ekraani taga oleva inimese käitumisest, kuna küberkurjategijad on oma taktikat kohandanud nõrgima lüli – inimese – ründamiseks.
Andmete lahing: macOS vs Windows
Kui neid numbreid analüüsida, ootab meid ees suur üllatus. Selliste firmade nagu Kaspersky andmed näitavad, et Maci kasutajad teatavad rohkematest pahavarainfektsioonidest (12% võrreldes Windowsi 9%-ga). See lükkab ümber müüdi tehnilisest turvalisuse paremusest. Selgub, et Maci omanikud langevad sagedamini pettuste ja petturlike investeeringute ohvriks (16% võrreldes PC-kasutajate 13%-ga) ning kannatavad rohkem isikuandmete varguse ja privaatsusrikkumiste all.
Teisest küljest juhib Surfshark tähelepanu sellele, et Windows on endiselt traditsioonilise pahavara eelistatud sihtmärk. Oma tohutu populaarsuse tõttu domineerivad troojalased Windowsi maastikul , moodustades peaaegu poole kõigist tuvastustest. Seevastu macOS-is, kuigi troojalasi on vähem, on andmepüük saavutanud murettekitava ulatuse, saades üheks kriitilisemaks ohuks, kuna see kasutab ära kasutajate usaldust, mitte ei otsi tarkvara haavatavusi.
Digitaalse hügieeni harjumused: kes hoolitseb enda eest paremini?
Näib, et Windowsi kasutajad on selle valusalt õppinud. Nad väldivad tõenäolisemalt kahtlaseid linke e-kirjades ja kasutavad sagedamini biomeetriat, digitaalset identiteeti ja kaheastmelist autentimist. Seevastu Maci kasutajad kipuvad olema hoolimatumad; väiksem protsent kasutab spetsiaalset turvatarkvara , mis tugineb liiga palju süsteemi eelinstallitud tööriistadele.
Apple'i kasutajad pole siiski täiesti ohust pääsenud. Neil on väike eelis privaatsusseadete ülevaatamisel ja paroolide avalikes andmebaasides lekkimise jälgimisel. Sellest hoolimata hoiatavad eksperdid, et ükski internetiga ühendatud seade pole täiesti ohutu ning tänapäeval on hädavajalik täiendada natiivset kaitset viirusetõrjetarkvaraga.
Ohtude tüübid: hirmuvarast lunavarani
Rünnakute kataloog on mitmekesine ja ohtlik. On olemas reklaamvara , mis ujutab ekraani üle tüütute reklaamidega ja kaaperdab mõnikord brauseri, et suunata otsingud petturlikele saitidele. Siis on olemas paanikavara ehk võltsitud viirusetõrjetarkvara , mis kasutab hirmutamistaktikat, et öelda meile, et meie arvuti on nakatunud, ja sundida meid maksma kasutu litsentsi eest.
- Troojalased: Nad maskeerivad end legitiimseteks programmideks, et avada "tagauks" ja varastada pangaandmeid või kontrollida arvutit.
- Ransomware: Kardetud lunavararünnak, mis krüpteerib faile ja nõuab lunaraha krüptovaluutas.
- Andmepüük: Digitaalse kalapüügi kunst, kus kasutatakse PayPali või Apple'it matkivaid e-kirju, et panna meid oma paroole andma.
- PUP-id: Potentsiaalselt soovimatud rakendused, mis installitakse tasuta tarkvara allalaadimisel "sabasse".
Väga levinud rünnak Macide vastu hõlmab brauseri rämpspostiteateid . Kasutaja aktsepteerib palvet "tõestada, et ta pole robot" seda lugemata ja sellest ajast alates hakkab ta ekraani paremas ülanurgas pidevalt saama teateid, mis suunavad ta hasartmängusaitidele või võltsitud tehnilise toe teenustele.
Sotsiaalse manipuleerimise ja võltstoe oht
Üks tulusamaid pettusi hõlmab võltsitud tehnilise toe pakkumist . Ründaja meelitab kasutaja numbrile helistama või annab talle AnyDeski-suguste tööriistade abil arvutile kaugjuurdepääsu. Süsteemi sisenedes kasutavad nad kriitiliste vigade simuleerimiseks ja ohvri hirmutamiseks lihtsaid süsteemikäsklusi, mille tulemusel peab ründaja maksma sadu eurosid tarbetu puhastuse eest.
Samuti esineb raha tagastamise pettusi , kus teid petetakse uskuma, et teilt on tellimuse (nt Netflixi või Amazoni) eest liiga palju raha võetud, ja palutakse üleliigne raha tagastada. Panga veebisaidi HTML-koodis olevate trikkide abil luuakse mulje, nagu oleks kontol rohkem raha kui tegelikult on, meelitades kasutajat oma raha kurjategijatele saatma.
Praktilised näpunäited, kuidas lõksu mitte langeda
Pettuse vältimiseks on esimene asi, mida teha, säilitada tervislik annus skeptitsismi. Kui e-kiri kõlab liiga hästi, et olla tõsi, või ajab teid liigselt kiirustama, on see tõenäoliselt pettus . On oluline hoida oma operatsioonisüsteem ajakohasena ja mitte kunagi alla laadida kräkke ega piraattarkvara, kuna need on troojalaste jaoks ideaalsed vahendid.
Tehisintellekti ajastul on tungivalt soovitatav kasutada paroolihaldureid , et vältida sama parooli korduvkasutamist kõikjal ja lubada alati kaheastmeline kinnitamine. Lisaks peate olema äärmiselt ettevaatlik käsureale kleepitava teabe suhtes, kuna tundmatutest allikatest pärit koodi käivitamine võib anda ründajale teie arvuti üle täieliku kontrolli , isegi mõnest iCloudi kaitsest mööda minnes.
Moodsa seadme omamine ei tee meid haavamatuks, kuna küberkuritegevus on arenenud ründama pigem kasutaja psühholoogiat kui süsteemikoodi. Samal ajal kui Windows maadleb tohutu hulga tehnilise pahavaraga, on macOS-ist saanud pettuse ja identiteedivarguste viljakas pinnas kasutajate liigse enesekindluse tõttu. Veebis ellujäämise võti peitub ajakohaste turvatööriistade kombineerimises valvsa lähenemisega, kahtlaste linkide vältimises ja oma volituste ranges kaitsmises.
